Eelmisel aastal katsetas Viljandi esmakordselt kaasavat eelarvet. Mida see tähendas? Põhimõtteliselt said linnaelanikud ise valida, kuidas kulutada teatud osa linna eelarvest. Esimese “katseaasta” jaoks määrati summaks 30 000 eurot. Ideid tuli erinevaid. Oli ettepanekuid, mis linnal nii või naa tuleks mingi hetk korda teha ( näiteks erinevate kõnniteede korrastamised), aga ka mõtteid luua midagi täiesti uut (näiteks allikamaja või mänguväljakud). Samuti varieerusid summad projektide eeldatavate maksumuste osas (mõni täpselt 30 000, mõni 3000, mõni kirjutas otse ja ausalt, et selle summa piiresse ei jääda). 273 häälega võitis hääletuse Uueveski treppide korrastamine, mille juurde idee autor oli lisanud, et tõenäoliselt selle summaga toime ei tulda. Toonane abilinnapea Malle Vahtra kinnitas maakonnalehes, et olenemata tegelikust maksumusest ühel või teisel moel rahva tahe ellu viiakse. Juba toona leidus inimesi, kellele tundus just selle projekti võit oma selgelt suurema maksumuse tõttu ebaaus. Sel nädalal otsustas (uus) linnavalitsus projektile piduri tõmmata ning mitte volikogult treppide korrastamiseks lisaraha küsida. Kaasava eelarve esimene aasta kuulutati läbikukkunuks.
Kas säärane teguviis oli õige?
1) Ühe seisukoha järgi on linnavalitsuse tänane käitumine ratsionaalne. Kui projekt eelarve kahekordselt lõhki ajab, ei ole seda mõistlik ellu viia. Tehti viga ja mõistlik on 30 000 eurot lisada järgmise aasta kaasava eelarve jaoks, mis võimaldaks eelarve piires ellu viia mõne suurema projekti (miks mitte uuesti trepid, aga seekord reeglite piires). Esimesed vitsad on kätte saadud ja järgmiseks aastaks on võimalik teha korrektiive, mis lubaksid projekti võimalikku maksumust juba enne hääletusele lubamist täpsemalt hinnata. Uue trepi ehitamine oleks loonud halva näite sellest, kuidas viga iga hinna eest, silmaklapid peas, läbi surutakse.
2) Teised arvavad jällegi, et kaasav eelarve ei peagi olema liialt ratsionaalne. Jah, viga tehti, tegijal ju juhtub. Selge on see, et ühel või teisel moel tuleb aastakümneid kehvas seisus olev massiivne astmestik korrastada, miks mitte seda teha nüüd, kui pool rahast eelarves selgelt olemas oli. Rahvas näitas oma tahet ja isegi pärast hääletuse lõppu anti lubadus, et projekt viiakse ellu. Hääletamisele jõudnud ideedest oli Uueveskil kõige suurem toetus. Puhkekeskuse taasärkamine ja ekstreemspordiraja valmimine on märk sellest, et orus on taas üle aastate elu tärkamas ja treppide korrastamine oleks igal juhul asjakohane olnud.
[poll id=”3″]
On ju mõlemal arvamusel omajagu õigus. Kuidas TEIE oleksite käitunud? Kas linnavalitsuse otsus esimese kaasava eelarve projektile pidurit tõmmata on õigustatud või on tegemist veel suurema möödalasuga kui eelarve lõhkiajamine? Ka kommentaariumi kasutamine oma arvamuse välja toomiseks on hea mõte!