Juba mõned minutid peale ärkamist sain aru, et tõeline põhjamaa talv on täna Eesti vallutanud. Väljas oli -20 kraadi, udu langes üle majade ning päike oli otsustanud end taaskord näidata. Mul oli terve päev ees ilma ühegi plaanita ning teadsin, et ma lihtsalt pean minema Viljandi tänavatele jalutama, mis oli täna justkui maagiline imedemaa, mitte väike vana linnake.
Aga tegelikult oli see meeldiv, kõik oli nii rahulik, justkui keegi oleks otsustanud aja mõneks hetkeks peatada.
Riidesse panek võttis ilmatuma pika aja, kuid lõpuks olin valmis oma kolme paari kinnaste, kahe salli ja paljude paljude riidekihtidega. Iga sammuga õues tundsin, kuidas jällekord Viljandisse armun.
Ringi uidates ei kohanud ma palju inimesi. Ainult mõned üksikud olid piisavalt julged, et veeta pakase käes rohkem aega kui ainult autosse ja sellest välja minekuks. Aga tegelikult oli see meeldiv, kõik oli nii rahulik, justkui keegi oleks otsustanud aja mõneks hetkeks peatada.
Fotod & tekst: Anneliis Reili (@anneliisreili)
