Rebeca Lotta Aasmäe on Viljandist pärit noor, kes õpib Jakobsoni kooli lõpuklassis. Aga ta ei ole päris tavaline omaealine tüdruk – Rebeca veetis suure osa oma suvest Lõuna-Koreas Soulis, et hankida kogemusi modellimaailmast ning kuigi neiu on jäänud moemaailmas pildile, siis on ta saanud ka Evelin Ilvese poolt preemia edukate tulemuste eest suusatamises. Mitmekülgne noor, mis?
Rebeca, kus kohast ja kuidas sai alguse Sinu modellikarjäär?
Ma ei ole kindel, kas seda saaks üldse veel karjääriks nimetada, kuid modelliagentuuri sattusin ma puhtjuhuslikult, kui meie agentuuri omanik Katrin Rannaväli mind SEB Tallinna Maijooksul märkas ning E.M.A Model Management‘i kutsus. Praeguseks olen seal olnud 2 aastat.
Kuidas sellesse pakkumisse esialgu suhtusid ning millised hirmud sellega kaasas käisid?
Ma ei olnud kunagi varem sellisele võimalusele isegi mõelnud ning ma ei teadnud sellest alast suur midagi.
Kuivõrd erineb Sinu arust modellimaailma tegelikkus sellest, milline kuvand sellest loodud on?
On levinud arvamus, et tippmodellid toituvad enamjaolt vatist ning näljutavad, siis mina olen aru saanud, et tegelikult on nad loomulikult peenikesed ja enamus neist ei pea sellisena püsimiseks vaeva nägema.
Mida soovitaksid neile, kes modellindusega alustada tahavad?
Tuleb saata oma andmed, mida küsitakse agentuuride veebilehtede peal (kui teid ei ole juba varem kuskilt avastatud). Kõige tähtsam on alati olla hästi avatud ja julge.
Käisid suvel Lõuna- Koreas Soulis, mille raames Sa üldse seal käisid ning mida tegid?
E.M.A agentuur sõlmis lepingu Lõuna-Korea agentuuriga ning läksin sinna kaheks kuuks tööle.
Mis on Souli ning Viljandi peamised erinevused ja sarnasused?
Kui aus olla, siis ega sarnasusi välja tuua väga ei oskagi. Lõuna-Koreas on inimesed hoopis teistsugused, Soul on linnana mitu korda suurem kui mu kodulinn ning seetõttu ka palju kordi elavam. Kaks täiesti erinevat linna, ütleksin ma. Kui Viljandis võib pigem kohata mossis nägusid, siis Soulis muutsid inimesed õhkkonna just rõõmsaks, sest kõigil oli alati nägu naerul ja kõik tundus väga positiivne.
Kas Viljandi saaks midagi Soulilt üle võtta?
Palun kõiki neid Korea toidu kohti Viljandisse ning kõik olekski Viljandis väga hästi.
Mis tunne oli peale kahte kuud tagasi tulla Viljandisse?
Kahju oli sellisest linnast nagu Soul lahkuda, mille tegi imeliseks läbi linna kulgev jõgi. Selle ääres oli väga mõnus aega veeta ning enda mõtteid mõelda. See jõgi muudab linna pingevabamaks. Samas mõjus kodumaale naastes pisike, armas ja kodune Viljandi nii sooja ja hubasena.
Mida see kogemus Sulle õpetas?
See andis mulle palju julgust ning kindlasti ka elutarkust, sest nii kaugel elades võtsin otsuseid iseseisvalt vastu. Otseloomulikult oli see ka väga hea keelepraktika, sest Lõuna-Koreas oli igapäevane suhtluskeel inglise keel ning sellest pääsu polnud.
Milliseid riietumissoovitusi annaksid teistele omaealistele?
Minu arvates on väga õige, kui inimesed riietuvad nii nagu neile endale meeldib ja õigeks peavad, mida erilisem seda parem.
Miks on Viljandi parim linn maailmas?
Viljandi on väga ilus linn ning siinsed inimesed on väga töökad ja loovad, mis muudab siin elamise väga sündmusterohkeks.
Fotod: Silver Tõnisson, erakogu