Veel ei ole hilja! Tegelikult ei ole kunagi hilja häid sõnu öelda, eks? Möödunud nädalavahetus näitas taas, et Viljandi linn koos oma elanikega on võimeline tegema suuri asju. Meie oleme võimelised tegema suuri asju. See linn on meie ning kodanikualgatused panevad me kodulinna elamaMäletate, veel mõned aastad tagasi tähendasid hansapäevad hansalaata mõne kontserdiga (oli ka erandeid, aga üldpildis). Kõik oli korrektne, aga igav. Sel aastal oli hansalaat oma tuntud headuses, aga kõik selle ümber oli lihtsalt lummav. Nooruslik, eriline ja romantiline. Täpselt, nagu Viljandi olema peabki. 

See oli fenomenaalne, millise puhangu varasuvist (vaimu)värskust möödunud nädalavahetus tervikuna Viljandisse maha jättis – oma osa said sellest ju kõik, kes puhkepäevil vähemalt korra jala koduukse vahelt linnatänavatele tõstsid. Melu oli kõikjal: südalinn, vanalinn, järveäär, Trepimägi ning ega linlaste südamedki puutumata jäänud.

silvertõnisson_001_04062016

Mis siis kogu selle muidu nii harjumuspäraseks ja varasemalt kohati ka igavaks ja rutiinseks kujunenud rahvapeo tänavu eriliseks muutis? Lubage ma vastan: inimesed. Selge on see, et lõviosa meie linna aktiivsest, silmapaistvast ning omanäolisest kultuurielust on täna koordineeritud kodanike poolt. Kodanikuaktivism on Viljandis suurem kui kunagi varem. Kuis muidu said paar päeva tagasi alguse pop-up kohvikud, Kassisaba tänava avamissündmus koos valgusinstallatsiooniga, Ugala teatri tüüritud “7.58 minutiga Trepimäelt taevasse ja tagasi,” JK Tuleviku öövutiturniir, pisut ebahansalik Hype The Funk ja palju muudki, isehakanud burgerirestoranidest rääkimata (Mart ja Sander- te ruulite!). Selle parimaks tõestuseks on see, et nii reede õhtul kui ka laupäeva päeval oli kesk- ja vanalinnas oma isiklikku ruumi leida keeruline. Aga see peabki nii olema, sest just nii me näeme, kui palju ägedaid inimesi meie ümber on.

silvertõnisson_001_03062016

Sattusime napp nädal tagasi ühe tuttavaga Viljandi käekäigu üle vestlema ning dialoogist jäi kõlama mõte, et tegemist on linnaga, kus ka kõige hullemad ideed vähemalt näiliselt lihtsa vaevaga tehtud saavad. Ja kui seda mõtet edasi arendada, siis on tal ju õigus. Täpselt aasta tagasi sai Pika tänava tamme alt alguse tänaseks Eestit vallutav Puutuur, Viljandi Music Walk muutis kolme aastaga Viljandi linna kuvandit rohkem kui mõni mainekujunduskampaania seda iial suudaks,  Tule Õue! on omanäoline kogu riigis… Ja seda loetelu saaks jätkata.

silvertõnisson_002_03062016

silvertõnisson_004_04062016

Õhinapõhisus on meie linna tänase päeva põhiline märksõna. Miks muidu ka siinkirjutaja reede õhtul tundide viisi edasi-tagasi jooksis, et üks paljudest hoovikohvikutest söögi-joogiga varustatud oleks? Just sellepärast, et mina ja kõik teised näeme, et see linn on seda väärt. See linn vajab meid, inimesi, meie õhinat ning kui õhin me seest kaob, siis..

Et me kõik olime osa selle peo toimumisest ning õnnestumisest, siis me ei võta poosi tänamiseks, vaid oleme õnnelikud ja tänulikud, et saime sedavõrd vinget asja koos teiega teha, viljandlased! Meie, eranditult meie kõik koos, oleme Viljandi!