Kaasava eelarve hääletuse kulminatsiooni on lähenemas. Plaanitud kõigi hääletusele pääsenute tutvustus on pehmelt öeldes tarbetu, sest tänahommikuse seisuga ei ole mingit nähtavat võimalust, et kaks enim populaarsust kogunud ettepanekut reede õhtuks võitu ära ei jagaks. Aga et tegemist on ikka korralikult kõneainet tekitanud hääletusega, ilmselt Viljandi kaasava eelarve lühikese ajaloo kõige intrigeerivama hääletusega, siis ei saa ka meie mitte vaiki olla. Olgu juba ette öeldud, et mõlemad ideed on ägedad, õiged ja väärivad elluviimist. Võib täitsa kindlalt öelda, et juba kolmandat aastat teevad viljandlased väga õige valiku. Aga tähelepanu väärivaid aspekte on selle hääletuse juures küll.
Uueveski on Viljandi kõige aktiivsem linnaosa? Tundub pisut uskumatu, arvestades, et tegu ei ole ju linnaosaga, kus elaks enim inimesi. Aga ninanipsu on Männimäele ja Paalalinnale suudetud anda küll. Uueveski saab kolmest hääletusaastast endale kahe idee teostumise. Võib ju vaielda, et Kesklinna kooli staadion ikka pole päris sajaprotsendiliselt Uueveski, aga olgem ausad – suurem osa selle kooli õpilasi on just sealtkandist. Või oleme meie liiga suure rikutuse tasemega ja tegelikult ei hääleta keegi oma kodupõhiselt, vaid ainult idee eest? Kuidas iganes on, Uueveski paistab kodanikuaktiivsusega vähemalt kord aastas silma. Teiste linnaosade elanikke kampa meelitades suudetakse luua olukord, kus kaks head ideed mitte ei röövi teineteiselt hääli, vaid võistlevad võidu nimel.
Nüüd aga konkreetsed ideed ja nende taust. Esimene neist on Viljandi Kesklinna kooli staadionile vana kunstmurukatte paigaldamine koos sellega kaasnevate lisadega. Et järveäärne vana kunstmurukate on üle jäänud, saaks seda kasutades eelarve piiresse jääda. Ei ole küsimustki: Viljandi koolistaadionite seisukord on häbiväärne. Nendest Kesklinna kooli staadion on ilmselt teistest veel grammi võrra maas. Väärt kool vajab head staadionit, aga seda ei paista mitte kusagilt. Viimati olid koolistaadionid linna arengukavas-eelarvestrateegias peatükis, milles olevad eesmärgid viiakse ellu piltlikult öeldes juhul, kui linn peaks lotoga võitma. Aga linn ei mängi lotot.
Tegelikult on üsna sarnane seis ka Uueveski oruga. Seal on tekkinud surnud ring – paljud arvavad, et tegemist on vähestele kordamineva piirkonnaga, et seda ei külastata, et see on sisuliselt porise jalgrajaga võsa. Ka treppide puhul oli see üks vastaspoole argument: kuhu see trepp viib? Aga teisest küljest – kes tahaks jalutada, tervisesporti teha või värsket õhku nautida kohas, mis on võssa kasvanud, ilma valgustuseta ja kõnelemist mitte väärivas seisukorras oleva teerajaga? Uueveski org on läbi ajaloo olnud viljandlaste pelgupaik. Kui linn kunagi suvitajaid täis vooris ja järvemõnusid nautis, kogunesid kohalikud ise pigem just sinna.
Basseinid ja jalutusrada olid suhteliselt populaarsed veel 15-20 aastat tagasi, tänaseks on aga jõutud madalseisu. Surnud ring on ilmne – pole mõtet korrastada, sest inimesed ei käi, inimesed ei käi, sest seisukord on kehv. Siin on võimalus surnud ringi katkestamisse uus hoog anda.
Eks ole mõlemal ideel ka küsitavusi. Uueveski oru puhul mahub eelarvesse vaid poole raja korrastamine (tegelikkuses on rada võimalik läbida ringikujuliselt, ettepanek on Uueveski tee sissekäigust puhkekeskuseni viiva lõigu renoveerimine). Samuti on tegemist täna veel pisut kitsamale spektrile mõeldud ideega – peale Peetrimõisa ja Uueveski elanike ilmselt rada suurt kasutust ei leia. Kesklinna kooli staadioni puhul tekitab enam küsimusi selle idee presenteerimine. Kui järveäärse kunstmurustaadioni kate üles võeti, räägiti, et see pannakse maha mõnele koolistaadionile. See oli enne kaasavat eelarvet. Milleks juba niigi plaanis olevat ideed läbi kaasava eelarve presenteerida? Kas see on mõne rahalugeja idee – teha kahe asja asemel üks ja presenteerida seda kodanikualgatusena? Omaette küsimus eetikast on ka linnavalitsuse agitatsioon ja taustajõuna staadioni võidule panustamine. Kõik on korrektne, aga tekitab küsimuse, kas see mitte ei devalveeri kodanikuaktiivsuse võidukäiku – on ju see mõeldud eeskätt neile, kellel peale valimiste ei ole võimalust eelarve kujundamises kaasa rääkida. Kas kooli ja jalgpalliklubi agitatsioon lapsevanemate suunal on viisakas või mitte? Ilmselt ikkagi on, sest vastasel juhul ei tohiks ka Peetrimõisa-Uueveski inimestele oru parandustööde poolt hääletamist pähe määrida. Lapsed on muidugi relv ja siin võib vaielda: kui mõni erakond lubaks enda poolt hääletades lastele midagi väga head…las ta jääb.
Kriitika kriitikaks. Mõlemad osapooled on kõvasti pingutanud ja väärivad suurt respekti. Ikka väga suurt. Üks pool vorbib videosid erinevate tuntud inimestega, kes kõik on seda meelt, et koolistaadion vajab kunstmurukatet. Teine pool kutsub läbi otsepostituste kohalike postkastidesse üles hääletama oru korrastamise poolt. Et sihtgrupid on teatud määral, eriti geograafiliselt, kattuvad, tuleb aru saada, et see väikesena näiv vastasseis on tegelikult päris suur. Nagu jalgpallis, kus sama linna eri klubisid fännavad pereliikmed ei suhtle omavahel. Päris nii hull vast ei ole, aga erimeelsusi on näha igal suhtlustasandil. Kõik, kes hoolivad, omavad arvamust. Suures plaanis pole vahet, milline idee võidab – kaasav eelarve õigustab ennast, paneb inimesed kaasa rääkima ja ägedaid asju ellu viima. Mõlemad võistlevad ideed on hädavajalikud ja Viljandi sellest igatahes ainult võidab. Tervisesport võidab!
Millisel kraaviserval oled Sina?