Kogu jalkameedia on täis kõiksugu hooajaeelseid intervjuusid. Eks ta mõistlik ka ole, meistrivõistlused on ukse ees. Ega meiegi kehvemad saa olla. Aga ühte me oleme küll – parandamatult ja lõputult erapoolikud ja Viljandi poole kaldu. Püüdsime Viljandi Tuleviku juhi Raiko Mutle kinni ja küsisime kõik ära, mis pähe tuli. Sihukene turmtule värk või nii. Humoorikas. Provokatiivne. Loodame, et keegi ei solvu. Sellest sai VLND ajaloo kõige rohkemate küsimuste arvuga intervjuu. Aga see on seda väärt, Viljandi Tulevik on seda väärt!
Rahustame nüüd kohe kõik pessimistid maha – Tulevik ei ole sel aastal punane latern, eksju?
Kindlasti ei ole. Hooaja alguses on kõigil võrdne stardipositsioon ja mängud algavad seisul 0:0, seega ei tituleeriks ma eos kedagi selliselt. Muidugi olen enam kui kindel, et meeskonnas on piisavalt sisu ja kvaliteeti vältimaks hooaja lõpus sellist negatiivset „tiitlit“.
Mis värk Postiga on? Mingi jutt liikus, et häda korral tuleb appi, aga muidu ei mängi? Mismõttes ei mängi?
Kindlasti ei mängi ta alles ja ainult siis, kui häda käes on. Ta on olemas vastavalt võimalustele ja vajadusele. Kui ta oma töökohustuste kõrvalt saab kohal olla ja meeskond teda vajab, siis mängib ta kindlasti. Lihtsalt tema töökoormus on nüüd kõvasti suurenenud, sest lisaks kõigele muule on ta klubi spordidirektor, duubli ja järelkasvuvõistkonna peatreener ning U-17 noortekoondise abitreener. Näiteks laupäeval, pool tundi pärast lõpuvilet, sõidab ta juba duubliga Tallinnasse mängule. Ka selline vägilane nagu Sander vajab vahel puhkust.
Tammeka tegi diili Eino Puriga. Kes on Viljandi Eino Puri?
Olen Einoga koos Tulevikus mänginud ning kinnitan, et ta on küll kvaliteetne mängija ja tore inimene, kuid võrdluse saan teha puhtalt positsiooni järgi ehk et meil keskpoolkaitses oma Tanel Lang ja Robert Taar näiteks. Kogemuse pagasit arvestades on tal aga pikk tee veel minna võrreldes Posti ja Ahjuperaga.
Raido Roman pani üle-eelmisel hooajal elu värava. Kui reaalne on ikkagi nüüd loota veel üht pauku luuavarrest?
Raido puhul on selline värav täiesti tavaline ja igapäevane ning tema vasakut jalga luuavarreks võib nimetada vaid täielik võhik. Tegemist on klubile vägagi lojaalse mängumehega, kes naudib jalgpalli täiel rinnal ja seega jätkab ta veel mitmeid ilusaid ja väravaterohkeid aastaid Tulevikus.
Kes Viljandi Tulevikus tiimi vaimu eest hoolitseb ehk lihtsustatuna küsides: kes meeskonna kõige lõbusamad tüübid on?
Meil on väga tugev meeskonna vaim, ühtlaselt töökas ja professionaalse suhtumisega. Kuid kõik suudavad head nalja teha ning kuna nad on sarnases vanuseklassis, siis osatakse edukalt üksteise tuju üleval hoida.
Karikasari läheneb ja Tartu peal on viljandlastel juba pisut kõhe liikuda, altkulmu vaatamist on päris palju. See vist on märk, et Tulevik on Tammekale parajaks pähkliks?
Hetkeseisuga oleks raske sellest vastasseisust kedagi favoriidiks pidada, vastamisi lähevad ikkagi võrdsed võistkonnad. Karikas on üldse raske kellelegi eelist anda. Võitja läheb edasi ja kaotaja langeb välja – nii lihtne see ongi. Ainus eelis saab olla meie koduväljak ja publik. Enne seda karikamängu saame omavahel liigas mõõtu võtta ja siis on juba selgem ka meeskondade tase. Seega on natukene vara kuskil kedagi altkulmu vaadata. Suunaku parem see energia tribüünil omade ergutamiseks!
Mis värk meie fännidega on? Mängudel nagu ülearu ei paista. Peaks äkki värbama hakkama?
Oleneb, mis nurga alt vaadata. Kui üldist külastatavust Eesti liigamängudel vaadata, siis oleme aastaid olnud esikümnes. Siin peab ikkagi kogu liigamängude külastatavuse kultuur kasvama ja viljandlaste panus saab siin olla väga suur. Esmalt võiks näiteks VLND rahvas lõpuks kohale tulla ja oma kodulinna meeskonnale staadionil kaasa elada.
VLND rahvas lubab siinkohal võimaluste piires nii kodus kui võõrsil mängudele kaasa elada.
Mälumänguküsimus: mis oli Ragnar Klavani esimene koduklubi?
Klavani koduklubi on Viljandi JK Tulevik ehk tema kasvatajaklubi. Seda on ta ka ise rahvusvahelises meedias öelnud. Meestes tõmbas ta esimese särgina selga FC Elva oma, mis oli toona Tuleviku duubelmeeskonnaks. Seal mängisid vaid viljandlased ning tema sai kirja 25 mänguga 5 väravat.
Miks Tulevik ei sebinud Klavanit klubi presidendiks nagu Tallinna Kalev? Oleks ära kindlustanud, et mees karjääri meil lõpetab!
Esiteks, selline asjade käik ei garanteeriks kuidagi seda, kus Raku oma karjääri lõpetab ehk viimased mängud mängib. Teiseks, selline plaan, kus ja mida ta karjääri lõppedes edasi teeb, on tal endal korralikult läbi mõeldud.
Kui rahamuret ei oleks ja saaks valida Eesti liiga kõige kõvema tüübi ühele positsioonile, kuhu võtaks?
Ei saa kuidagi nõustuda, et klubil oleksid rahamured. Kõlab kuidagi halvaendeliselt. Oleme vägagi elujõuline ja toimiv klubi. Küll aga on meie ambitsioonide ja suuremate plaanide elluviimiseks rohkemat finantsi vaja. Meeskonna aga oleme vägagi hästi komplekteerinud ning kõrgliiga lahingusse lähevad klubi parimad poisid. Ainus täiendus tuleb loodetavasti esimese võõrleegionäri näol. Keskväljale ootame veel juurde Kasahstani suurklubi, Almatõ FC Kairati kasvandikku Kasymkhan Talasbayevit.
Kas vahel ei teki tunnet, et lihtsam oleks Viljandi Tulevik teha Tallinna Tulevikuks ja oleks sponsoreid ja toetajaid palju rohkem?
Otse loomulikult mitte. Kust peaksid need lisatoetajad sellisel juhul tulema ning mis nurga alt end klubiga seostama? Selline tee on klubil tegelikult juba läbi käidud ja siiani veel kosume sellest põntsust. Näeme iga-aastaselt üha rohkem vaeva selle nimel, et kogukond klubiga tihedamalt siduda. Klubi juhtimine pole projektipõhine töö, kus ühekordne energia ja aja panus toob kohe kasumi. See on pikk protsess, kus ükski oluline samm ei tohi vahele jääda ja midagi ei tohi teha ülepeakaela. Areneme vaikselt omas rütmis ning vastavalt võimalustele ja võimekusele.
Tagantjärgi vaadates oli see vaheaasta klubile pigem hea või halb?
Vaheaasta Esiliigas andis meeskonnale palju positiivset. Saime mänguliselt arendada rohkem oma ründemängu ja palliga mängu. Ühesõnaga andis see mängijatele enesekindlust ja veidi rohkem vabadust rünnakute ülesehitusel. Samal ajal hoidsime endale löödud väravate arvu madala, mis tähendab, et oma kaitsemängu ei jäetud unarusse. Usun, et oleme nüüd kõrgliigaks rohkem valmis kui kunagi varem.
Kuidas leida tasakaalu mängijate ambitsioonide ja klubi huvide vahel – võiks ju mõned mehed üsna pea kõrgemale liikuda, aga pauk, mida Joonas Tamm üle-eelmisel aastal tekitas, selle kordumist ju ei saa enam lubada?
Meie jaoks on alati esikohal inimene isiklikult ja sellest me ka lähtume. Klubina teeme kõik selleks, et mängijad ja treenerid tunneksid end siin koduselt, oleksid motiveeritud ja omaksid võimalust pidevalt areneda. Kui nüüd mõni mängija on jõudnud etappi, kus oleks mõistlik karjääri mõttes edasi liikuda, siis me arutame need asjad läbi ja klubi poolt kindlasti takistusi ei tee. Ikka vastupidi, oleme uhked kui mõni meie kasvandik leiab tee suurde klubisse ja koondisesse.
Kuidas järelkasvuga lood on- kui põhisatsi mehed peaksid eriti head olema ja jupikaupa ära ostetakse, on nooremaid võtta?
Duubelmeeskond on meil komplekteeritud päris noortest mängijatest, kuid juba on paista neid, kes on suutelised suurde mängu peagi sisenema. Loodetavasti saavad mõned ka sellel hooajal oma esimesed minutid kõrgliigas. See aga sõltub nende töökusest.
Jarmo Ahjupera persoon on intrigeeriv. Kas mees saab enne pensionile minekut ikka platsile? Kas temas peitub liiga suurima väravaküti potentsiaal?
Jarmo on väga kogenud ründaja ning oma väravatelöömise oskust tõestas halliturniiri mängudel. Hetkel peab ta taastuma kergest põlveoperatsioonist, kuid naaseb loodetavasti enne suve platsile. Ootame kindlasti temalt väravaid ja samal ajal väärt nõuandeid noorematele kolleegidele.
Laupäeval mäng Sillamäega. Pole vist teab mis kõva tükk, mida hammustada. Viik oleks pettumus, eksju?
Sillamäe oma poole millise eelarvega saab lubada elukutselistest mängijatest koosnevat meeskonda. Igal aastal on nad püüdma läinud kõrgliigas medaleid ning eelmisel hooajal saavutasid nad viienda koha, millega nad kindlasti rahule ei jäänud. Seega, ei saa me kuidagi vastast alahinnata. See oleks rumalus. Siiski on meil usk oma meeskonda ja olen kindel, et suudame laupäeval kõigi kohalike rõõmuks positiivse tulemuse vormistada.
Mis võiks olla Tuleviku üleskutse toetajatele ja viljandlastele?
Jalgpall on vaatemäng, mida mängitakse publikule. Kõik mehed saavad lisajõudu ja innustust sellest, kui neid on tuldud toetama. Mõistel „koduväljaku eelis“ on reaalne sisu ja publik kui „kaheteistkümnes mängija“ on võimeline lõpptulemust mõjutama. Kõik kohalikud jalgpallisõbrad saavad reaalselt anda oma panuse, et Tulevik tabelisse punkte koguks. Ärge laske seda võimalust käest!
Mida VLND saaks ära teha, et tiimile oma tõuge anda?
Tulge staadionile ja elage oma kodulinna poistele kaasa! Nad teevad päevast päeva rasket tööd, et teile mõnusaid emotsioone pakkuda. Levitage head sõnumit, nagu siiani teinud olete. Kogu klubi tegutseb selle nimel, et kohalikud võiksid meie üle uhked olla ja teil oleks, mida levitada.
Laupäeval ühiselt Eesti Laulu vaadatakse? Kellele pöialt hoiame?
Mängijad veedavad ka trennide ja mängude vahel koos aega. Seda, kas ka laupäeval, ma ei teagi. Usun, et mingi punt ikka vaatab koos. Maitsed on samas kõigil erinevad ja seda, kellele pöialt hoida, otsustab igaüks ise. Saate mängijatelt ise küsida 😉
Aitüma Tuleviku presidendile. Meie tagasihoidlik arvamus on, et Raiko läbis meie küsimusterahe enam kui edukalt. Olgem ausad, tegelikkuses on Sillamäe ikkagi hirmkõva meeskond, kelle hammustamine on üks ilus unistus. Aga õige fänn ei kaota kunagi usku, liiati siis enne hooaja algust. Loodame, et ka lugejad said pisut targemaks ning ehk ka veidi muiata. Üks on selge – meie oleme Tulevikuga.