Dilemma: Räägime rahast!

Poliitika. Poliitikutel on üldiselt kombeks küsimustele vastata pikalt ja lohisevalt. Ilmselt on selle põhjuseks osalt poliittehnoloogia, osalt ehk kutsehaigus. VLND viskas kinda kõikidele riigikogus esindatud erakondadele. Pikka juttu ei ajanud, küsisime konkreetselt vastuseid maksuteemalistele küsimustele. Miks maksuteemalised? Sest see kütab meeletult kirgi ja see on ühe keskmise noore jaoks ilmselt kõige igavam teema. Aga ilma ju ka ei saa. Tuleb olla teadlik ja mitte valida selle järgi, kes kõige rohkem kisa teeb. Poliitikud on inimesed, kes meid erinevates instantsides esindavad, ja meil on õigus ja ehk isegi kohustus teada, mida need esindajad mõtlevad ja arvavad.

20 000 ja rohkem inimest on liitunud Facebookis kommuuniga “kütuseaktsiisi tõstmine on kuritegu.” Huvitav, kui paljud neist teavad kõikide osapoolte põhjendusi? Kui paljud neid lugenud on? Kui paljud aru saanud? Loodame, et alljärgneva lugemise järel on pilt natuke selgem. Meie jääme neutraalseks ja ei ütle, kelle jutt on targem või mõistlikum. Meie uurime ja vormime loetavasse vormi, järeldused tuleb igaühel endal teha. Küsimuste provokatiivsus ja osaline kattuvus on taotluslik.

Küsimuste saatmisel järgisime põhimõtet, et vastajaks võiks olla kohaliku tegijaga, nende puudumisel või mitte tabamisel kirjutasime erakondade noortekogude üldmeilidele. Pea kolm nädalat pärast päringut oli vastanud kahe erakonna esindajad. Igaüks võib siit teha omad järeldused, aga noortest hoolivaks meie neid erakondi pidada ei saa. On kahetsusväärne, et enamik poliitjõude peavad noorte küsimustele vastamist nii tarbetuks, et 3 nädala jooksul vastamine on võimatu. Me otsustasime vestlusringi mitte läbikukkunuks tunnistada, sest võimalus end kaitsta on kõikidele antud. Samas pakume nüüd ja praegu võimalust- kui mõni Keskerakonna, IRLi, EKRE või Vabaerakonna liige satub seda lugu lugema, võite küsimustele vastata (leiate need altpoolt) ja lisame need siia loosse.

Siinkohal täname Sotsiaaldemokraate (Juhan-Mart Salumäe) ja Reformierakonda (Risto Kaljurand), kes võtsid vaevaks kahuritulele vastata.

VASTUSED:

Eesti Reformierakond – Vastab Risto Kaljurand, Reformierakonna noortekogu juhatuse liige.

Risto! Reformierakond on õhukese riigi pooldaja. Räägi välja, miks te endast nõrgemaid ei salli?

Ega õhukene riik ei tähenda nõrgemate eest mittehoolitsemist. Meie põhimõte on alati olnud selline, et inimestele tuleb tagada võrdsed eeldused ehk võimalused ja tulemuste saavutamine on nende enda kätes. Kindlasti ei ole eriti arengusuutlik taoline riik, kus ettevõtja peab poole oma ajast tegelema igasuguste aruannete esitamisega, kontrollide vastuvõtmisega jne. Kui ettevõtjatel läheb hästi, siis laekub ka rohkem raha eelarvesse ja selleläbi saame paremini toetada neid, kes abi tõeliselt vajavad.

Kumb on populistlikum- maksutõusude läbi toetuste tõusu lubamine või lubadus, et maksud hoitakse madalad ükskõik mis hinnaga?

Reformierakond on olnud alati tarbimismaksude pooldaja. Mina ei näe midagi halba selles, et alkoholi- ja tubakaaktsiis kasvavad. Lihtne maksusüsteem on omaette väärtus, vastupidist väita võivad ainult inimesed, kellel pole ettevõtlusega kogemust olnud. Samas võidavad sellisest süsteemist kokkuvõttes kõik.

3. Seisate nii jäigalt ettevõtete tulumaksu vastu. Miks ettevõtted paremad on kui tavainimesed?

Ettevõtete tulumaks on meil ka praegu olemas. Tulumaksu ei pea maksma kui kasum reinvesteeritakse. Need on erinevad asjad. Tuletan meelde, et nn tavainimestel (mulle isiklikult see sõna ei meeldi) on RE juhtimisel tulumaks alanenud. Inimesed saavad ise valida, kuhu kulutavad, mitte nö. tark riik ei tee nende eest otsuseid ära.

4. Kas praegune suur draama maksude üle on valitsusepoolne kommunikatsioonihäire või keeratakse meie majandust tõesti praegu tuksi?

Kuna “kas” küsimus, siis eeldaks vastust kas ei või jah. Nende vahel valides, siis mõlemale vastus on ei. Kindlasti ei keerata majandust tuksi. Kommunikatsioon oli kehva, kuna need kes teemadega tegelesid ei teinud kvaliteetset kommunikatsiooni ning inimesed ei saanud täpselt aru miks sellised valikud. Ega see lausalise lapsetoetuse tõstmine ja ümbrikupalkade propageerimine mulle ei meeldi, olulisem on vajaduspõhisus.

5. Kohustuslik kütuseaktsiisi küsimus- olgem ausad, kui Reformierakond oleks valitsuses tugevamal positsioonil, poleks seda jama praegu ees ootamas? Ütle ausalt välja, et see rahajagamine ei ole tegelikult parempoolse maailmavaatega inimesele vastuvõetav?

RE on valitsuse juhtiv partner, nii et positsiooni tugevuses ma usun ei peaks kahtlema liigselt. Eks koalitsioonipartneritega tuleb ikka kokkuleppeid sõlmida ning tulla ühele ja teisele poolele vastu, kuid samas olla kindlalt ka oma põhimõtete taga. Teisele küsimusele vastasin juba eelmises punktis ära.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond– Vastab Viljandi Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatide saadikurühma juht Juhan-Mart Salumäe.

Juhan-Mart! Rahvas seostab Sotsiaaldemokraate maksutõusudega, mille arvelt tõstetakse toetusi. Miks on vaja raha ühest taskust teise pista?

Punkt üks – kellelegi ei meeldi niisama makse maksta. Samamoodi ka sotsiaaldemokraatidele. Punkt kaks – teatud eesmärkideks on aga vahendeid vaja ning seetõttu ka makse koguda.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline tagada kõigile inimestele kvaliteetne haridus, tugev tervis ning turvatunne, sest vaid tark, terve ning rahulolev ühiskond ehk heaoluühiskond suudab tuua kaasa mitmekülgse arengu. On vana tõde, et kui inimene on tark ja rahulolev, sünnib tema ümber ka rohkem positiivseid asju.

Rahva haritus, tervislikkus ning julgeolek on kolm väga kulukat eesmärki. Kui igaüks peaks ise maksma oma hariduse ja arstiabi eest, siis tekiks selge lõhe, kus rikkad saaksid lubada endale paremat abi kui vaesemad inimesed, sest neil on selleks rohkem vahendeid. Soovides aga pakkuda mistahes taustaga inimestele heaolu, peame me ühtlustama neid „stardipakke“, kust inimesed oma elu alustavad. Sotsiaaldemokraadid näevad, et seda ühtlustavat rolli peab täitma riik. Peamiseks vahendiks on riigil maksupoliitika. Seega ei tõsteta raha ühest taskust teise, vaid selle raha eest antakse meile parem elukeskkond. Raha ei vaheta mitte oma asukohta, vaid raha muutub siinkohal reaalseteks väärtusteks, mida haridus, tervis ning julgeolek ka on.

Astmeline tulumaks ehk võtame rikkamatelt rohkem ja vaesematelt vähem, kas see päriselt toimib? Kas meil on Eestis piisavalt rikkaid inimesi? Kas vaesematele kätte jääv raha kaalub üles asjaolu, et rikkad ei taha Eestis makse maksta ja jätavad töökohad loomata?
Skandinaavia tõestab, et toimib. Küll aga pole astmeline tulumaks iseenesest mingi võluvits, nagu pole seda ka tulumaksu alandamine. See on vaid üks, kuid see-eest hea tööriist, millega saada juurde vahendeid heaoluühiskonna arendamiseks. Astmeline tulumaks ei eelda, et meil on olemas superrikkaid. Sotsiaaldemokraadid pakkusid viimastel valimistel välja idee, mille järgi see palga osa, mis jääb üle 1600 euro, maksustataks 29 protsendiga. Selgitatult – kui täna on tulumaks 20%, siis 2000 eurot kuus teeniv inimene maksaks 1600 euro ulatuses tulumaksu täpselt sama palju kui täna ehk 20% ning üle mineva tulu pealt 29%. Reaalsuses tähendab see inimesele, et ta maksab kuus umbes 20 eurot rohkem kui tänase süsteemi järgi. Vaevalt see kedagi isikuliselt vaesemaks teeb. Küll aga tähendab selline tõus riigieelarves mõnekümnemiljonilist täiendavat tulu, mida suunata riigile olulistesse valdkondadesse.

Selline maksutõus ettevõtjaid suurt ei morjenda, sest seda maksu maksab inimene ise oma palga pealt. Ettevõtjaid huvitab rohkem sotsiaalmaks, mille maksmine on puhas tööandja kohustus. Seega astmelise tulumaksu taha ettevõtjate huvi investeerida suurt ei takerdu. Paraku aga räägitakse sotsiaalmaksu mõjudest oluliselt vähem, kuna see ei puuduta töötajat ennast.

Miks peaks inimene, kes rabab kahel töökohal, et teenida 1500 eurot kuus, maksma kinni keskmise Viljandi pargipingil istuva härra odekolonni?

Ei peagi. Sotsiaaldemokraatiale on külge kleebitud silt, mis ütleb, et me jagame raha robinhoodilikult rikastelt otse vaestele, ilma et keegi selleks midagi tegema peaks. Reaalsuses rõhub sotsiaaldemokraatia sellele, et inimestele tuleb tagada võrdsed võimalused areneda. Tuues lihtsa näite – kui inimene sünnib vaesesse perre, kuid tal on head eeldused ja soov saada inseneriks, siis ei tohiks tema vanemate materiaalne olukord seda takistada. Ehk siis riik peaks olema see abimees, kes toetab inimesi lasteaiakoha saamisest ameti- või ülikooli lõpetamiseni välja. See on paralleel haridusega, aga sama kehtib ka muude elualade osas. Kui inimene jääb töötuks, peab riik olema talle toeks uue töökoha leidmisel.

Kuid arenemine sõltub ka inimese enda tahtest seda teha. Kui see sama noor inimene koolis vajalikke teadmisi ei omanda, siis ei pääse ta inseneriks õppima. Samamoodi ei leia see töötu endale uut tööd, kui ta ise lõplikku sammu tööle minekuks ei tee. Panus peab olema vastastikune. Sotsiaaldemokraatia püüab lihtsalt tagada seda, et igal inimesel oleksid need õlekõrred kasutada, kui ta seda soovib ning et ta oleks motiveeritud seda tegema.

Üks mu sõber ütles kunagi, et parempoolsed võiksid olla võimul senikaua kuni riik on rikas, sest nad oskavad seda teha, läbi raskuste tähtede poole sõita. Seejärel võiksid võimule tulla vasakpoolsed, kes oskavad rikkust kõige paremini jagada ja sotsiaalset heaolu luua. Mis Sa sellest mõttekäigust arvad?

Millal saab riik rikkaks? Parempoolsete ideoloogiatega on see häda, et kogu tähelepanu koondub majanduse edendamisele ning kui siis hakkab raha üle jääma, siis vaadatakse sotsiaalsete vajaduste poole. Aga millal hakkab raha üle jääma ning mille arvelt see ülejääk tuleb?

Arvan, et Eesti on näide sellest, et taoline mõttelaad ei tööta. Pea kogu taasiseseisvumise aja vältel on Eestit juhtinud parempoolsed valitsused. Majandus on võrreldes teiste Balti riikidega arenenud kiiremini, aga tervikuna oleme jõudnud väga kriitilisse punkti. Meil on puudus õpetajatest, päästjatest, politseinikest, arstidest. Samal ajal on nende vähenevate kohtade juures nende inimeste palgad madalad, koormused suured, taristu puudulik. Seega vaatamata seni läbi tehtud majandusarengule, on Eesti riigi tugitalad nõrgaks jäänud. Me ei suuda tagada enam oma inimestele neid teenuseid, mida nad tegelikult vajavad.

Küsimuses mainitud retoorikast lähtudes tekitame olukorra, kus meil kaovad enne rikkaks saamist vajalikud inimesed ära, kes rikkust aitavad luua. Miks muidu liigub igal aastal paar tuhat inimest üle lahe Soome. Kui me ei taga kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, lähevad vähegi andekad inimesed sinna, kus need teenused on olemas ning kus nad saavad samamoodi ennast teostada. Loomulikult tuleb elada oma võimetele vastavalt. Riiki tuleb ühtlaselt arendada. Sprinter ei treeni ennast kah nii, et pool aastat istub jõusaalis ning ülejäänud aasta jookseb staadionil. Kõike tuleb ühtlaselt arendada. Senised valitsused seda aga teinud ei ole.

Kohustuslik kütuseaktsiisi küsimus- Kas aktsiisitõusu puhul on natukenegi arvestatud ka selle kaudseid mõjusid teiste kaupade hindadele? See ei ole ju selgelt 1:1-le kava, et võtame rohkem aktsiisi ja jagame toetusteks, lisanduvad asjaolud, et kütust hakatakse vähem ostma, hinnad tõusevad, sada muud häda?
Minu personaalne seisukoht – mulle kütuseaktsiisi tõstmise plaan ei meeldi ning just seetõttu, et sellest tulenevaid kõrvalmõjusid on liiga palju. Kui aga küsida, miks erakonna juhtkond seda toetas, siis taandub kõik ikkagi koalitsiooniläbirääkimistele ning sellele, milliste katteallikate puhul olid kolm erakonda valmis kompromissile jõudma. Eks kütuseaktsiisi tõusu taga tuleb vaadata neid lubadusi, mida valitsus koalitsioonileppesse on pannud.
Aga kokkuvõtvalt leian, et kütuseaktsiisi tõstmine oli rutakas ning seda oleks pidanud põhjalikumalt analüüsima.

Eesti Keskerakonnale esitatud küsimused:

Rääkisite 1000 eurosest alampalgast (mitte keegi Eestis ei tohi saada palka vähem kui 1000 eurot kuus). Kohe ja kiiresti. Miks te Eesti riiki hävitada püüate? On ju selge, et sellega kaasneks meeletu pankrotistumine, töötus, Eestist lahkumine?

Astmeline tulumaks ehk võtame rikkamatelt rohkem ja vaesematelt vähem, kas see päriselt toimib? Kas meil on Eestis piisavalt rikkaid inimesi? Kas vaesematele kätte jääv raha kaalub üles asjaolu, et rikkad ei taha Eestis makse maksta ja jätavad töökohad loomata?

Miks peaks inimene, kes rabab kahel töökohal, et teenida 1500 eurot kuus, maksma kinni keskmise Viljandi pargipingil istuva härra odekolonni?

Kui Keskerakond saaks hommepäev üksinda võimule, millised on 3 majanduspoliitilist muudatust, mille kohe teeksite?

Miks kütuseaktsiisi tõus nii halb on? See raha tuleb ju vaesemale elanikkonnale tagasi, kõlab nagu üks õige vasakpoolne majanduspoliitika, mis nüüd häda?

Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale esitatud küsimused:

Käibemaksu alandamine poole võrra, 10%ni…kõlab nagu ilma korrakaitse ja tervishoiusüsteemita riik, miks te eestlasi ei salli?

Kumb on populistlikum- maksutõusude läbi toetuste tõusu lubamine või lubadus, et maksud hoitakse madalad ükskõik mis hinnaga?

Ettevõtete tulumaks. Meie väike-ettevõtjad on niigi vaevu ots-otsaga kokku tulemas, kas selline samm ei too kaasa palkade vähendamist ja töötuse suurenemist?

Kui EKRE saaks hommepäev üksinda võimule, millised on 3 majanduspoliitilist muudatust, mille kohe teeksite?

Miks kütuseaktsiisi tõus nii halb on? See raha tuleb ju vaesemale elanikkonnale tagasi, kõlab nagu üks õige rahvuslikku võimsust kasvatav majanduspoliitika, milles häda?

Eesti Vabaerakonnale edastatud küsimused:

Konkurendid ütlevad, et Vabaerakonnal pole majandusplaani. Need, kes plaani näevad, ütlevad, et järjekordsed ümberjagajad. Miks te mõne lahedama plaaniga välja ei tule?

Kas praegune suur draama maksude üle on valitsuse poolne kommunikatsioonihäire või keeratakse meie majandust tõesti praegu tuksi?

Kui Vabaerakond saaks hommepäev üksinda võimule, millised on 3 majanduspoliitilist muudatust, mille kohe teeksite?

Miks kütuseaktsiisi tõus nii halb on? See raha tuleb ju vaesemale elanikkonnale tagasi, kõlab nagu üks õige rahvuslikku võimsust kasvatav majanduspoliitika, milles häda?

Erakond Isamaa ja Res Publica Liidule esitatud küsimused:

Öelge palun konkreetselt ja keerutamata, kuidas on see, et inimestele antakse osa tulumaksust hiljem tagasi, parem kui astmeline tulumaks?

Kas praegune suur draama maksude üle on valitsuse poolne kommunikatsioonihäire või keeratakse meie majandust tõesti praegu tuksi?

Seisate nii jäigalt ettevõtete tulumaksu tõstmise vastu. Miks ettevõtted paremad on kui tavainimesed?