Kui aastal 2017 valida Viljandis välja kohalikest tüüpidest koosnev bänd, kes keeraks rahva heas mõttes täiesti segi, suudaks absoluutselt kõik hingava tantsima panna ja maja rahvast täis tuua, siis ei ole küsimustki – see on Angus. Veelgi enam – sellist noorusliku energia plahvatuslikkust, nagu pakub Angus, ei leia ilmselt kuskilt Eestist. See ebamaine sünergia, mis tekib Anguse kontserdil rahva ja bändi vahel, need Eesti kultuurile korraga nii võõrad ja samas nii kodused meloodiad ja tekstid… Tüüpidel on tuline õigus – nad sammuvad millegi suurema poole. Angus on julgenud oma rida ajada, teha midagi täiesti teistsugust ja vaba, mis toob kontserdipaigas päikese välja ka kuuekraadisel vihmamärjal jaanikul. Kui mitte päriselt, siis südames kindlasti. Ja mis kõige lahedam – Angus on täiega Viljandi punt!

VLND pääses kibekiirel verivärske EP avaldamise ja plaadiesitluskontsertite vahel Anguse poistega nii Viljandist kui muusikast rääkima. Küsimustele vastasid bändi laulja ja kitarrist Anton Ventsel, kitarrist Elari „Rasta“ Ennok ja trummar Rauno Vaher. Loo lugemise ajaks sobib taustaks mängima panna ükskõik milline Anguse lugu.

 

 

Hei, mehed! Alustame algusest. Minu reggaehuvilisest sõber naeris mu välja, kui püüdsin väita, et Angus võiks midagi reggae suunas olla. Tõsised spetsid ütlevad, et muusika žanritesse liigitumine on saatanast, aga sellegipoolest – kuhu Anguse muusika kategoriseerida võiks?

 

Elari: Eks žanriline liigitamine muutub iga päevaga järjest keerulisemaks, sest igale nn põhižanrile tekib järjest rohkem väikeseid alajaotusi. Me teeme ikkagi reggae-laadset asja segamini ska, popmuusika, jazz’i ja rock’i ning muude asjadega, ei tahaks endid piirata mingite žanrijoontega. Teeme muusikat sellepärast, et meil oleks tore ja vahva ning loodame, et ka inimestele läheb korda, mida me teeme.

Anton: Sugemed ja suurem tüvik tulevad meil reggae/ska muusikast ja selles paadis me oleme oma mõnusat rada sõudnud. Eks uuematel paladel ole ka mõjutusi tänapäeva popist ning muusikast, mis on raga juurtest välja kujunenud. Ma mingis mõttes nõustun spetsidega, et ei maksa nii müüridesse muusikat laduda, kuid kuidagi võiks ju erineval muusikal vahet teha. Lihtne olekski öelda, et “see reggae bänd Angus”, aga ega meil kõik lood reggae päris ei ole. Mina lähtun muusikast kui helist ja emotsioonist – mil moel see mind mõjutab, mida see mind tundma paneb ning kõik selle tundega kaasnev. Mulle meeldib nii.

Rauno: Ma arvan, et Angusel on rõõmsameelne reggae ja ska mõjutustega eestikeelne muusika, mis paneb igas vanuses inimese tantsima.

 

 

Angusele on omane ka teatav lavaline stiil. Tehke võhikule selgeks – kas siin on selge ja konkreetne seos muusikastiiliga või pigem on Anguse jaoks teemas kõik, mis on rõõmsameelne ja päikeseline?

 

E: Lavaline stiil on meil igal ühel erinev, aga pigem on see seotud iga liikme enda stiiliga, me pole veel ühist lavalist stiili suutnud kokku leppida. Eks me ikka proovime olla päikeselised ja rõõmsad, sest see on ju nakkav.

R: Võib kohata nii kergelt Kariibi kui ka Ida-Siberi groteskset stiili. Lõpuks otsustame ikkagi koos, mida selga paneme, kui üldse.

A: Me oleme täpselt nii rõõmsad ja energilised nagu meie muusika ning meie jaoks on teemas kõik, mis on rõõmsameelne ja päikeseline.

 

Üks viimase Viljandi pärimusmuusika festivali kõige lahedamaid ja energilisemaid kontserte oli minu meelest Anguse öine möll lauluväljakul. Kas folgifestival on Angusele õige lava?

 

A: Pärimus on traditsioon. Traditsioonidega kaasnevad tähistamised. Tähistamistega kaasneb pidu. Peoga kaasneb muusika. Meie olemegi pidu muusikas. Meie olime väga õiges kohas.

E: Kindlasti olime õiges kohas, vaadake, kui paljudele me sellel festivalil korda läksime. Ma arvan, et üldse on keeruline meid kusagile festivali lineup’i panna, kuna me teeme ikkagi pisut teistsugust teemat siin Eestis, kui kuhugi üldse, siis miks mitte meie enda kodulinna signatuurfestivalile? Natukene ju teeme ikkagi ka pärimusmuusika seadeid ja Jamaica pärimusmuusikaga oleme ka ikka väikesest äärest seotud.

R: Ma olen nõus – me olime väga õigel üritusel. Kahtlusteks ei ole siin ruumi.

 

Kui te peaksite ühe lühemapoolse lausega Anguse kui bändi kokku võtma, siis mis see oleks?

 

E: Minu jaoks on Angus nagu kiiksuga pere, kellele saab alati loota ja kellega koos saab teha kõike toredat ja ilusat. Angus ongi armastus!

R: See on kamp väga vingeid mehi, kes teevad vapustavat eestikeelset muusikat!

A: Angus on energia.

 

Kes on see, kes Anguses alatise hea tuju eest hoolitseb?

 

A: See sama hea mees Angus!

R: Angus!

 

 

Kas Angus on Viljandi bänd või Eesti bänd?

 

E: Hetkel ikkagi võib öelda, et tegu on hingelt ja südamelt 100% Viljandi bändiga, kuigi oleme mööda Eestit laiali. Aga laiale maailmale oleme ikkagi pärit Eestist.

A: Mulle meeldib mõelda, et me mõjutame oma muusikaga inimesi üle kogu meie armsa vabariigi. Me oleme eesti bänd, kes on pärit Viljandist.

R: Angus sai alguse Viljandist ja siin on meie süda. Kuna hetkel on liikmed üle Eesti laiali, siis võib öelda, et ka eesti bänd. Mina jääksin Viljandi juurde ikkagi.

 

Kolm Viljandi erilist ja suurepärast külge?

 

E: Muretus, rahulikkus ja see, et kõik sõbrad on jalutuskäigu kaugusel.

A: Vaikus, hubasus ja inimesed, kes armastavad.

R: Inimlikkus, ausus ja armastus.

 

Kui te peaksite võõrale selgitama, miks on Viljandi eriline, kuidas see kõlada võiks?

 

R: Viljandi on eriline enda puhtuse ja ilu poolest!

E: Viljandi on täpselt õige suurusega ja siin on maailma parim energia. Siin tunneb seda igal tänavanurgal ja iga puu all istudes.

A: Viljandis on mingit moodi oma hingamine. Ma ei ole viimasel ajal sellele osanud näppu peale vajutada, kuna ise elan pealinnas ning kodule mingis mõttes kaugeks jäänud, kuid siin on miski, mis mõjub äärmiselt hästi sulle kui inimesele. Tule külla!

 

Uuest plaadist – milleks üldse albumeid välja anda, kui kogu muusika digitaalne ja kättesaadav on?

 

A: Kuigi veel üsnagi noor, olen ma selles mõttes vana kool. Mulle meeldivad asjad. Mulle meeldib asju saada oma käes hoida ja neid vaadata, näha detaile. See plaat näeb väga kihvt välja, ma soovitan endalegi see muretseda, kätte võtta ja vaadata. Pärast vaatamist pane plaat mängima ja saad veel rohkem aru, kuidas see plaat välja näeb. Internetist on mugav tuhatmiljon lugulaulu omal peopesasuurusesse kandjasse talletada ja endaga alati kaasas hoida, kuid muusikast jääb ehk mingis mõttes puudu selle väljanägemine… Mõistad?

E: Sest minu arust oleme sattunud juba maailma, kus liialt palju asju pole enam vahetud ja käega katsutavad, ka enamus vestlusi on online’s ja täiesti emotsioonitud. Tore, kui vahel saad midagi käega katsuda ja on midagi, mis sind natukene paneb mõtlema asjades, mis on tõelised.

R: Sellepärast, et paljudel ei ole digitaalseid võimalusi ning kes soovib enda CD mängijasse meie albumi panna, siis see on võimalik.

 

 

Kuidas „Ligadi Logadi“ varasemast muusikast erineb? Kas üldse erineb?

 

E: Eks ikka erineb, oleme juba vaikselt lapseeast välja kasvanud ja ka muusika hakkab veidi täiskasvanulikumaks muutuma. Varsti saame 8-aastaseks, mis on ühe bändi kohta ju päris väärikas vanus.

A: Eelmine album “Angus” oli tol ajal meie senise muusika talletus. Meil olid juba olemasolevad lood, mida publik sai vaid elavas ettekandes kuulda. Me tahtsime, et neid oleks võimalik ka siis kuulata, kui me parasjagu kontserdiks valmistume. Nüüd on aga Anguse sisetuuled pisut teisest suunast puhuma hakanud ja meil on teistmoodi hingamine, selline veidralt huvitav. “Ligadi Logadi EP” peale on jäädvustatud muusika, mis on kogunisti meie endi poolt kokku pandud ja välja mõeldud. See on samm millegi suurema poole.

 

Kellega Eesti muusikamaastikult võiks Angus mõne laheda koostööprojekti teha?

 

R: Genka, Chalice, Tommyboy, Liisi Koikson, Kerli Kõiv jne. Eestis nii palju häid artiste, kellega võiks kindlasti koos muusikat teha. Seega kui keegi näeb ja loeb, siis anna endast märku!

A: Võibolla mõne teemas oleva omapärase elektroonilise artistiga. Saaks “astumist ja mune” veelgi suuremas koguses juurde.

E: Eestis on palju toredaid tüüpe, kellega juba oleme koos asju teinud ja ka neid, kellega hea meelega teeks midagi koos. Mõne räppariga võiks kindlasti midagi salvestada.

 

 

Provokatiivne küsimus: millise burgeri McDonald’sist esimesena ostad?

 

A: McDonald’sisse sisenedes hakkaks ilmselt mõtlema, kas seda burgerit on ikka tarvis ja kas mul kõht on ikka üldse tühi. Ma otsin vabandusi, et mitte seda toitu osta. Kui tahtmine on juba kahtlusest üle, läheksid ilmselt friikartulid käiku.

E: Ma ei tea, kas Mäkis on sojanagitsaid? Hessis olen vahel neid võtnud, need on päris head. Lihakraami ei julge ma sellistest asutustest võtta, kes teab, kust see tulnud on. Kui head burgerit tahta, siis tuleb ikka ise teha!

R: No Halloo, EI OSTAGI! McDonald’s on ****.

 

 

Andke palun lõpetuseks üks eriti hea muusikasoovitus!

 

E: African Head Charge. Viimasel ajal on meeldinud ka meeldinud ka The Skints.

A: Pink Floyd – „Shine On You Crazy Diamond“ ja sealt vaadake edasi.

R: Fat Freddy’s Drop ja Thievery Corporations!

 

Lugu ilmus esmakordselt VLND paberajakirjas 2017. aasta lõpus.