Folginädal on alanud!

Meile võib tunduda, et folk on ju alati olemas olnud – rahvarohke pidu pärimusmuusika auks. Eks ta nii on kah, vähemalt sellele põlvkonnale, kes sündinud ajal, mil festival juba toimus. Tegelikult on aga Viljandi pärimusmuusika festival olnud pidevas arengus. Mäletate veel aega, mil pärimeetrit ei olnud? Mäletate veel aega, mil pärimusmuusika aita ei olnud? Aeg ruttab.

Me oleme selleaastast folki kõvasti uurinud-puurinud ja saanud selgeks mõned mõtted, millega tasub arvestada ja millest enamik peaks kaasa tooma veel parema festivalielamuse. Sekka paar soovitust ja meeldetuletust, miks just VILJANDI folk eriline on. Vaatame SAJAGA üle!

#1 – 60 minuti kontserdid

Ootoot, misasja!? Kontserdid muutuvad lühemaks? Jah, muutuvad, ja see on hea uudis. Sest nüüd on kontsertide vahed lühemad ja ajakava tundub üksjagu loogilisem. No näiteks, lähed neljapäeval Kirsimäele kl 17.00 Nikns Sunsi kuulama ja jõuad hiljem täpselt Rootsi pundi Lekarerätteni laivile (kl 18:30 Kaevumäel), et siis jälle rõõmsal sammul tagasi Kirsimäele kl 20.00 Zetodele minna. Loogiline värk.

 

#2 – Beebitelk

Elame 21. sajandis ja väikese lapsega festivalile tulla on juba ammu enam kui okei. Nüüd saab beebiga boksipeatuse teha spetsiaalses telgis, mis on loodud nii toitmiseks, mähkimiseks, pikutamiseks kui muudeks tegevusteks. Ikka selleks, et uus põlvkond folgisõpru ennast väärikalt saaks tunda! Kus asub? Jaani kiriku hoovis, pisut eemal kõige suuremast müratsentrist!

 

#3 – Curly Stringsi “Autor elab sajaga!” kontsert

Igasugune autoriõiguste teema on muusikute seas kirgi kütmas. Sellest ajendatult võtab maailma kõige laiema vanuselise kuulajaskonna spektriga ansambel Curly Strings kätte ja toob eriproduktsiooni abil välja enda loomingu laulusõnade autorid, et neid tänada ja tutvustada rahvale osa sellest jõust, kes lava taha jäävad. Igati väärt ettevõtmine ja bändi teades tuleb sellest kindlasti erakordselt armas ja mõnus kontsert. Reedel, 27. juulil kell 20 Kirsimäe laval.

 

#4 – 100 mandoliini ühel laval

Jep, lugesid õigesti. MANDOLIINI. Ei ole parmupilliorkester, ei ole lõõtsaorkester, seekord on kokku aetud mandoliinimängijad nii Eestist kui mujalt. Eesti 100. sünnipäevaks kokku tulnud mandoliiniorkester saab kindlasti olema midagi erilist, natuke ebareaalset ja omamoodi, nagu Viljandi folgile kombeks on. Ootame huviga. Kontsert toimub pühapäeval, 29. juulil kl 14:00 Kaevumäel!

 

#5 – START-UP bändid

Start-up on moes, ja mitte ainult tavalises ettevõtluses, vaid ka igal pool mujal. Start-up üldiselt tähendab alustavat, ennast mitte tõestanud kiiresti arenevat ettevõtet, muusikale üle kandes noort alustavat artisti. Selleks, et viia pärimusmuusikuid kokku, on Eesti pärimusmuusika keskuses nüüd välja kuulutatud konkurss, kuhu muusikud said end kirja panna, sealt pandi kokku ansamblid, kes nüüd 30-minutilise kavaga folgil välja tulevad. Nooruslik ja uudne küte on garanteeritud ja neid kontserte tasub kindlasti vaadata – võibolla saate hiljem öelda, et teadsite Trad. Attacki enne, kui see tuntud oli. Fun fact – Tanel Padar alustas oma muusikukarjääri torupillimängijana.

#6 – Ehtne kõrbemuusika

Ilmselt kõige eksootilisem artisti 2018. aastal teeb sõna otsese mõttes kõrbemuusikat. Artist nimega Bombino tuleb Nigeeriast, kus ta liivakõrbesse on vedanud kaabliga voolu ja mängib seal elektrikitarril tuareegi mõjutusega muusikat või isegi kõrbebluusi, nagu mõni ütleb. Okei, see elektrikaabliga kõrbe minek võib-olla päris nii ei käi, aga oi, kuidas see kutt laulab ja oma instrumenti naudib. Arvestades meie viimase aja ilma, kuluks üks kõrbemuusika kontsert ära küll. Ja noh, kellel tamašeki sõnavaraga probleeme, saab kindlasti paar sõna juurde! Bombino annab ÜHE kontserdi reedel, 27. juulil kl 23:00 Kirsimäe laval.

#7 – Kohtumine folgisõpradega

See ei ole siin niisama kohatäiteks. Folgisõbrad on real thing, see tähendab inimesi, keda sa kohtad peaasjalikult korra aastas Viljandi folgil. Meil kõigil on selliseid inimesi, eksole? See mõiste on saanud osaks suurest folgi-psühhoosist, on väga palju folgilisi, kelle jaoks just tuttavate nägemine ja suhete loomine kaalub üles pärimusmuusika poole. Aga eks ole ka suhtlemine ja mälestuste loomine-meenutamine osaks pärimuskultuurist!

#8 – Glämping

Lingvistid meie südames arvavad, et see sõna võiks pärineda glamuuri ja kämpingu ristamisest. Ehk võibki see nii olla. Igal juhul saab sel aastal eriti peenelt telkida – tavalise telkla kõrvale kerkib pop-up hotell, kus on suured, kuni neljale inimesele mõeldud 20 ruutmeetri suurused telgid pehmete linade ja elegantse sisustusega, ööpäevase valve ja valgustusega. Ja telk käib lukku ka. Päris põnev mix hotellist, telgist, glamuurist ja maalähedusest. Kel võimalust, proovige ära ja andke teada, kuidas oli!

#9 – Georgia õed

Meenub, kuidas mõne aasta eest oli rahvas vaimustuses Georgia meestest, kes festivalil üles astusid. Milline hääl ja võimsus. Nüüd on naiste kord! Esinema tuleb bänd, mis koosneb neljast õest, kelle nimed on Ketevan, Tamar, Mariam ja Manana. Kaukaasia ei väsi üllatamast ja üks väike hitihoiatus on siit meie poolt teele pandud. Neljapäeval, 26. juulil 21:30 Kaevumäel ja laupäeval, 28. juulil 22:00 Jaani kirikus.

#10 – SAJAGA!

Nii, nagu see 2018. aastal kombeks on, saab tänavune folk olema kingitus kõigile Eestile saja aasta puhul. Mis see SAJAGA tähendab? 100 aastat riiki on tuhandete aastate pärimuskultuuri sees alles nooruke, mistõttu tänavune aasta annab rohkem kui kunagi varem võimalust noortele. Eraldi noorte lava, start-up bändid, värsked ansamblid – 100 aastat ei ole vana, sada on poisike!

FOLGIL NÄEME!